neljapäev, 17. mai 2012

Kiire pilk sahtlisse - Days of Thunder (1992)

Days of Thunder (1992) kaanepilt tõotab kiiret sõitu autodest pungil ringrajal, kuid reaalsus on täiesti vastupidine. Days of Thunder tähendab ülimalt igavaid kvalifikatsiooniringe tühjal rajal. Võiks ju mõelda, et tegu on tüüpilise lätsti kokku visatud filmimänguga, aga selleks on kogu 3D ja kõige jaoks jälle liiga palju vaeva nähtud.


Probleemid algavad lihtsatest asjadest. Sinu rallipädevuse kontroll on see, millega siin mängus tagasi hoitud pole. Vahet ei ole, kas valid ringraja kordadeks 40 või 1, kvalifikatsioonis pead ikka 3 ringi läbima. Oleks need siis mingid mõnusad rajad. Väga igavad on. Kiirus võib küll üle 200 miili tunnis olla, aga mööduvad laternapostid ja juhitavus näitavad teosammul venimist.

Heliline külg ei kannata kriitikat. Kogu on aur pandud väga rabedasse Days of Thunder tunnusmuusika chiptune tõlgendusse ja rajal valitseb vaikus krõbiseva mootorimüra taustal.

Mäng on halb, kuid selle Nintendo telekamängu versioon on veelgi halvem. Ja üks asi on Game Boy peal kohe oluliselt parem kui NESil - pit-stopi meeskonnas on vaid rattavahetajad need, kelle iga liigutust tuleb ükshaaval juhtida. Täiesti jabur idee, kui mõelda, et tegu on ikkagi ralli-, mitte garaažimänguga.

Kokkuvõtteks. Days of Thunder on pettumus niigi halbade Game Boy rallimängude seas. Mängu avalehel lubatud äge 3D on tegelikult vilets, võidusõidu osa igav ja kvalifikatsioonid masendavalt tüütud. Kogu mäng on igav ja täielik vastand filmi enda tempole, kaugel sellest, mida Tom Cruise tegelaskuju Cole Trickle filmis läbi elab.